Veel eile mõtlesin, et teen pühapäevase päeva vabaks. Noo selles mõttes, et lesin enamuse ajast voodis siruli, kuid hommikul ärkasin, tuhin peal, teeks midagi.

Hakkasin oma rõdu korrastama, ehitama seda osa, mida kunagi ilmselgelt sitasti tegin ning kus vesi probleeme tekitas. Mõtlesin, et krt, teeks asja korda, need veelekked on salakavalad.

Hakkasin mässama, ostsin ruberoidi ning mastiksit. Kindad käes, mõõdan ja lõikan, juba kõva ehitaja enda arust. 😊 Kõik oli ok, sujus, kuniks pidin selle musta tõkatiga jaurama hakkama… jalad, käed, püksid pmt nägu jäi puhtaks, kellapark ka, aga muidu sain kokku. 🙂

Määrisin seda tõkatit ruberoidile alla ning siis kandsin ruberoidi olemasolevale ruberoidile peale, et kui vihma sajab, juhiks see vee rõdult eemale ning vesi ei poeks kuskile vahele.

Pool tööd oli tehtud. Kahjuks nii hästi, nagu vaimusilmas ette kujutasin, ei läinud, aga sain tehtud. Ma paneks ise endale hindeks 3+ või 4–. No, kui vett ei pea panen tagantjärgi 2 🙂 .

Küürisin end siis kõige kangemate vahenditega puhtaks, mis majas leidus. Nahk jäi õnneks peale ning sain mastiksi maha… pika peale. 🙂

Jõuan pärast nelja tundi jauramist siruli visata ning juba tuleb naine, pliiats ja vihik käes, minu tuppa.

Kuuuuuule… ma panin kirja meie tänased toimetused ja ma vaatan, et sul on neid kole vähe. Äkki teeks midagi veel? 😊

Hea küll, ma lähen värvin seina veits.

Ilusat pühapäeva, ärge üle pingutage!

Päikest!