Nagu eelmises postituses kirjutasin, ostsin mina omale esimese asjana kodu, ja mitte korteri, vaid maja… no kui seda saab päris majaks nimetada, vähemalt sel ajal. Mõnel mehel oli esik ka suurem kui minu maja. 😊

Nii siis, pangas käidud, vaadati mu aus nägu üle ja tõdeti: jah, see mees on sobilik panga orjaks saama.

Enne ostu, võib vist öelda, et planeerimisfaasis, kujutasin endale ette, et c’mon, ma oskan ju ehitada, teen kõik asjad ära, peaasi, et katus pea kohal ja küll ma hakkama saan. Tegelikult oligi äge – katus peal, ahi ka sees 😊 ning elekter isegi toas.

Siis aga hakkasin esimesi kohaldusi tegema. Jah, ma ütlen kohaldusi, sest ehitamiseks seda nimetada ei saa. Seda võib ka teise sõnaga kutsuda pornotööstuseks – ehk kui teed midagi, mis kohe kuidagi ei näe välja selline, nagu see peaks, ja teed midagi nii, mida kindlasti nii tegema ei peaks.

Siis ma tabasin, et ma ikka ei jaga ehitusest mitte kottigi. Tahtsin kohe maja laiendama hakata ja hakkasingi. Vundamendi tegemine? Väljakaeve? WTF, mis see veel on? Ei pandagi murule kive üksteise otsa? 🙂 🙂 See oli vaimselt raske aeg. Kõigest, mis kätte juhtus, proovisin ehitada, ehk otse öeldes sitast saia teha.

Toon ühe näite. Nimelt jäi tuttaval vana aed “üle”, mille ta oli eemaldanud, sest see puidust aed oli värvi seljast visanud ning oma aja ära elanud. Mina aga nägin seal võimalust säästa ja mitte ainult – ehitada omale “korralik” aed maja ette.

Tassisin siis selle puidurisu omale koju, ise jumala õnnes. Vot nüüd hakkan tegema. Krt, suures eufoorias jäi märkamata, et see puit on hakanud mädanema. Enne ei märganud, krt, haagisel tee peal koju sõites mädanik sisse tulnud. 😊 Okei, nali naljaks, aga mäda ta oli. Sain mingi aia püsti ja see oli kõike muud kui sirge. Mõnda aega sai see aed maja ees ilutseda, siis otsustasin, et krt, näeb ikka halb välja, ja lammutasin ära.

Aga… ega head materjali ei saa ju raisku lasta. Tegin sellest oma päris esimese terrassi 😊 ja see nägi sama halb välja kui see aed, milleks see puit oli veel mõnda aega tagasi olnud.

See on vaid üks näide sellest, kuidas proovisin oma elu ehitama hakata. Null kogemust ehituses, null normaalset tööriista ja nagu mu vend ütles: “Sa oled selle tikksaega terve maja üles ehitanud.” 😊

Ükskord ehitasin majale uue katuse ka. Ostsin kahemeetrised plekid, libedad nägid välja küll, tuhin oli peal ja nii ma siis seda katust vahetama hakkasin. Mäletan, et olin öösel tööl olnud ja hommikul koju jõudes polnud jõud veel raugenud, hakkasin kohe ehitama. Vana eterniit maha ja uus plekk peale, kruvid kinni ja nii ta läheb. Päris ilus jäi… noo, katuselt vaadates.

Aga siis ükskord oli midagi mäda. Mäletan seda sünnipäeva, kui väljas sadas vihma ja hakkasin just tuttavale teist korrust näitama ning olin pika jutu maha rääkinud, et jah, ma kõva ehitaja, panin just uue katuse jne jne. Liigume trepist üles, mina ees ja tema järgi. Järsku kukub veetilk mulle pähe. WTF, kui piinlik. Lasin ta trepist üles, ta vaatas tuba ja ütles: “Ei, täitsa normaalne…” Mina samal ajal hoian kätt vastu lage, sest see raibe tilgub. Suutsin selle olukorra nii välja mängida, et ta ei märganud seda tilkumist… mida pingelangust ja kui mark mul oleks olnud.

Keerasin uue katuse ka nii persse, et… krt, see on ju peaaegu lame katus ja kahemeetrised plekid… vesi hakkab ju ülekatte vahelt sisse minema, sest kallet pole. Isegi elukaaslane küsis: “Sa ikka oskad ehitada?” Kurja, ma kahtlesin endas rohkem kui kunagi varem. 😊

Tänaseks on mul ehitusel päris palju kogemust ja osasid asju ma ei tee, sest on mõned asjad, mida ei tasu teha, kui ei oska. Sa ei saa osata kõike. Hiljuti lasin ühe toa ehitajal teha ja teise tegin ise – väga võrreldav tulemus… ja ta oli tõeline proff.

Mida ma öelda tahan, on see, et see “ostan odava maja ja teen ise odavalt valmis ning suurt kodulaenu ei kanna”… mhm, kõlab hästi. Aga ma olen enda töid selle aja jooksul kaks-kolm korda üle teinud ja ajab ikka muigele, kui loll ma olin. See odav ei ole olnud üldse odav, sest lisaks sellele, et kolm tuba olen ehitanud üheksa toa maksumusega, ei ole see kokkuvõttes üldse odavaks läinud.

Kuidas iganes seda mõelda, aga mu aju ei taha seda nii mõelda. Pigem on see minu koolituse hind, mille olen maksnud. 😊

Seega on odav väga suhteline ja kõige kallim asi võib olla see, mida proovid liiga odavalt teha.

Aaa, ja muide, mu vend ütleb tänaseni, kui midagi ostan, et tema küll nii rikas pole, et Handymannist asju osta… nagu mina seda teen. Vahel kulub kaks tikksaagi mingile tööle, aga need on ju kolm korda odavamad kui Makita. 😄

Päikest!