Läksin mõned aastad tagasi enda ülemuse juurde jutuga, et sooviksin edasi areneda. Töö mulle meeldib, aga kuidas ka ei pinguta, rahaliselt on keeruline selle töötasuga ära elada.

Eriti, kui oled noor inimene, kodu alles soetatud, esimene talvine elektriarve tahtis ka nälga jätta, naine ka kulutab nii nagu homset pole ja lapsed nõuavad oma osa. 😄 Nali naljaks, tegelikult oli palk lihtsalt väike.

Ülemus võttis natuke aega mõtlemiseks ning välja ta mõtleski. Pakkus mulle ’’karjääriredelil’’  väikest arengut ja muidugi väikest arengut ka palgaga.

Lõime käed ja toimisime hea tiimina. Nüüd olin mina ka kellegi ülemuseks saanud. Prestiisne värk teoorias, aga palk nii prestiižne ei olnud ja sellest sain ma õige pea aru. 😊

Mõtlesin, et äkki peaks taas minema selle sama vana plaadiga, et olen võimeline õppima ning edasi arenema ja teeksin seda hea meelega. Aga asi selles, et töötasu on väike…

Nii ma tegingi. Võtsin julguse kokku ja läksin rääkima, et olen juba omajagu siin töötanud ning oma asjadega ka kenasti hakkama saanud. Sooviks areneda või vähemasti töötasu üle vaadata.

Sain vastuseks, et arenemiseks täna ruumi ei ole, ettevõtte siseselt on kõik kohad täidetud ning… aga see eest…töötasus saime kokkuleppele.

Hea on see, et näen taas natuke rohkem valgust tunneli lõpus, sest loodetavasti saan lisapapi panna ennetähtaegsesse tagasimaksesse ning seeläbi sellest oravarattast kiiremini väljuda.

Igal juhul tuleb välja, et tasus proovimist! Küsija suu pihta ju ei lööda!

Oled sina töötasu juurde küsinud? Millistel alustel?